Die Wahrheit, nach der ich mich gesehnt habe
Tõde, mida ma olen igatsenud


Vladislavs Nastavševs . Teater NO99 . Tallinn . Estland

Schillernde Biografien aus Estlands weiten Wäldern

Großäugig und leicht verloren sitzen sie anfangs in knisterndem Herbstlaub auf der Bühne, die europaweit gefeierten Schauspieler der estnischen Kult-Gruppe NO99.

Gemeinsam mit dem lettischen Regisseur Vladislavs Nastavševs haben sie sich die LEBENSLÄUFE AUS HARALA des estnischen Schriftstellers Mats Traat vorgenommen. Seit Jahren schreibt Traat zurückgezogen in Einsamkeit hunderte von fiktiven Biografien in Balladenform. Es sind Geschichten unterschiedlicher Lebenswege, die hier mit ungeheurer Spielfreude und viel Humor auf die Bühne gebracht werden: Wir treffen die grobschlächtige Bäuerin, den zart erblühenden Teenager, die ältliche Lehrerin und den wortkargen Angestellten, der sich abends in eine sinnliche Drag Queen verwandelt. Alle eint die Suche nach dem guten Leben, nach Glück, Liebe, Wohlstand und Ansehen. Ein Abend über menschliche Wünsche und Sehnsüchte, ein Panoptikum übermütiger Träume in einer immer komplizierter werdenden Welt.

Website Teater NO99

Video anschauen

Regie . Bühnenbild Vladislavs Nastavševs nach einem Text von Mats Traat Dramaturgie Vladislavs Nastavševs . Laur Kaunissaare Mit Marika Vaarik . Rea Lest . Gert Raudsep . Rasmus Kaljujärv . Jörgen Liik . Juhan Ulfsak Übersetzung und Einrichtung Übertitel Cornelius Hasselblatt


Ballhof Eins


03.07.19:30 Uhr

04.07.14:30 Uhr

Eintritt18 Euro
Ermäßigt9 Euro
Einführung03.07. 19.00 Uhr . Foyer Ballhof Eins
Dauer1h25 . keine Pause
SpracheEstnisch mit deutschen Übertiteln

Karten online kaufen

Tõde, mida ma olen igatsenud

Esimese Harala eluloo pani Mats Traat kirja veebruaris 1961. Nii on ta ise öelnud. Poole sajandi jooksul on Traat neid elulugusid aina juurde kirjutanud ja nüüdseks on neid üle 500. Nad on avaldatud mitmes raamatus. Nad moodustavad omamoodi suurejoonelise sümfoonia. Midagi inimlikult võimsat on aastakümnete pikkuses pidevas keskendumises tavaliste inimeste eludele, mis nagu selgub, pole sugugi tavalised. Need väljamõeldud külas nimega Harala elanud väljamõeldud inimeste väljamõeldud elulood mõjuvad tihti palju elusamalt kui nii mõnigi paksuköiteline piltidega biograafia poeriiulilt. Nad mõjuvad tõesemalt. Need lühidad epitaafid on kirjutatud igaviku vaatekohast. Naljakad. Üllatavad. Traagilised. Täis ootamatuid ja liigutavaid detaile nagu elu ise.

Nende Mats Traadi proosaluuletuste toonis on miski, mis vääristab iga inimest kui isiksust, neis on midagi mõistvalt lepitavat. Kõigil on omad päevad ja tunded, pöörased või tasased, kuni lõpp toob tõe. Just seda tooni ehk ongi kõige keerulisem ja kõige ilusam laval nähtavaks teha. Ja selles toonis on miski, mis kaasajaga ootamatult resoneerub.

Läti uue põlvkonna ilmselt märkimisväärseim lavastaja Vladislavs Nastavševs (1978) on lavastanud Lätis, Venemaal, Suurbritannias ja Austraalias. Lavastamist on ta õppinud Peterburi Teatriakadeemias (SpbGATI) ning Londoni Kunstiülikoolis Central Saint Martins. Enim tähelepanu on pälvinud tema tööd Riia Uues Teatris ja Moskvas Gogoli Keskuses, kus ta on lavastanud Ivan Buninit, Mihhail Kuzmini, Euripidest ja Rainer Werner Fassbinderit.